Pyhad toimetused ehk kapoor on hindi keeles kamper.

Teate, jube armas on ikkagi see indialaste komme jumalusi ja nende eri vorme kummardada. Amm ja ai teevad iga paev kindlas jarjekorras oma rituaale. Hommikuti Papa mediteerib, teeb joogat ja paar pyha rituaali. Ema arkab yles, keedab oma toolkaivale vallalisele tytrele sooja piima kaerahelvestega, annab paar head soovid kaasa ning saadab lapse kontorisse toole. Siis teeb valmis curryd hommikusoogiks. Rituaalid algavad umbes kella 10 paiku, pyha tule ees pomisetakse mantraid, vastavalt paevale. Iga 15.paeva tagant koristatakse altar ning pestakse koik pyhad esemed piltidest kellukesteni. Altar ise on vana telekakapp, miks mitte? Mulle on alati meeldinud indialaste praktiline meel, mis seotud pyhadusega. See on niivord sygavalt argipaeva osa, et keegi ei pane pahaks kui mugandad mone eseme voi olukorra. Ohtuti kella 17-19 tuleb telekast joogavoimlemine, peale seda toredad programmid, kus raagitakse meditatsiooni kasulikkusest ja muudest maailma parandavatest asjadest. Hilisohtul voib puusi jonksutada jumaliku videodisko saatel. Laulud on nii ilusad, et tellin varsti jumala teleturust endale paar cd. Kui Mamma ja Papa altari ees istuvad yksteise voidu keni laule leelotades ronib beebi nende juurde, et hetk hiljem altar-kapist pyha banaan napsata. Koik pyhad banaanid on muidugi hiljem soomiseks, mitte ei maeta maha ega visata niisama minema. Iga paev kaib Mamma kaks korda, hommikul enne sooki ja paikeseloojakul, pyha tulega yle elutoa koik nurgad, koogi ja igayhe magamistoa. Meie, varske abielupaari magamistuba saab esimesena pyha kampritule suitsuga yle puhastatud. Siis vanapaari tuba ja lopuks vallaliste laste toad. Vetsud, vannitoad, rodud pole nii olulised igapaevases suitsutamises. Minususguse ametlikult ateisti ja ehteestlaslikult ebauskliku jaoks muutuvad need rituaalid iga paevaga toredamaks, sest hoiavadki ohu puhtana. PS! Mu skepsis preestrite suhtes jaab ikka samaks, enamus neist on vaga rahamaiad ja ylbed. Kaisin yhes pulmas, kus preester oli pisut seniilne, nagi valja nagu suvaline kaltsakas ning ei maletanud mitte yhtki salmi korralikult. Pruudi isa ytles tollele sellile lauseid ette ning pruudi onu pidi iga salmi eest maksma. Salme puterdav preester sai ohtu jooksul oma paarkymmend tuhat ruupiat. Ju ei julgend viisakas perekond oma piirkonna preestrile ei ytelda ja mond paremat pulma otsida.

Good afternoon, Madam! Noor turvamees krapsab toolilt pysti ja tostab kae saluudiks. Tegu on ikkagi austusvaarse eksmilitaari miniaga, kes titekaruga mooda kitsast rada iga paev oma titte tudule uinutab. Maja peale kokku on 3 beebit, kes alla aasta + 3 lapsukest alla 2.a. Neid oue ei tuua, isegi ohtupoolikul enne paikeseloojangut, raakimata hommikust, kus kohutav hommikune jahedus ja oosel ringiliikunud pahad vaimud voivad tite kaetada. St, need pisut suuremad lapsukesed on vahepeal hoovi peal mangimas. Aga beebid on varjul. Soltuvalt pere kastist ja uskumustest istub moni beebi kuni kolmanda eluaastani toaseinte vahel. Eks vahel ikka arstil kaiakse, aga kui must tapp otsaette teha ja kolm korda pyha veega pea kohal keerutada, siis aitab ka see igasugu hadade vastu. Igatahes kindlama tunde annab kyll yks tahmaga tehtud must tapp otsaees(poistel vasakul, plikadel paremal pool), kui beebiga metsikusse liiklusesse tormata. No nii igaks juhuks, mine tea mil moni hull, yletootanud voi lihtsalt purjus tyyp sulle sisse soidab. Ykspaev istusime kolmekesi motikale. Indialasest issi oli igatahes rohkem elevil, et saab poja soidule viia, kui mina, kes pidi siputavat last syles hoidma ja teise kaega enda keret pideva pidurdamise ja aukliku tee kiuste istmel hoidma. Raakimata sellest, et istugu indialasi kasvoi terve hoimu jagu + kits pisikese motika peal, mulle tundub ikka, et taiskasvu ja heas toitumuses valge proua + abikaasa on liig mis liig yhe kaherattalise jaoks. Pidevast tuututamisest, sahvivast valgusest ja heitgaasidest vasis aga beebi lopuks nii ara, et terve tagasitee ja oo kodus magas nagu kott, endal nina sysimust. Mina sain krampis kaela beebi hoidmisest, sest 5 km autoga Euroopas tundub nagu naksti Indias aga votab see kovasti rohkem aega. Koik juhid siiberdavad, omas reas ei pysi, kindlasti trygivad bussid, hiiglaslikud veoautod ja uhked valged jeebid. Ei ole ma siiani aru saanud kuidas juht suudab kogu seda mollu jalgida, sest koik soidavad taiesti suvalistes suundades. Kuigi mul on isu motikasoit selgeks saada, siis liiklusesse ma niipea ei lahe. PS! Paaril viimasel hommikul tundub mulle, et turvamees basseini aarest, kaib naiste riietusruumi dussinurka pissimas, hea varjuline kohta ja ei pea vahetust yle andma ja bossile teatama, et hada peale tuli.

Ma siin imestan mangu- ja vabaajavaljakuid, mida usinalt lastele ehitatakse. Meil omal ajal olid ka rauast asjad, mis on mones kohas siiamaani vastu pidanud. Indias on rauast asjad lihtsalt suvalise plastikust yhendusega kokku pandud ning laste manguvaljakule viidud. Koik ronimispuud, kiiged jm kraam laguneb. Betoonist toolid on kolmest erinevast jupist tehtud ning vajuvad laiali siis kui kolm paksemat kodanikku korraga toolile peaks istuma. Kuidas nad ei tule selle peale, et teeks mone betoonist tooli naiteks eriti lihtsa disainiga ja yhest tykist? Aga nojah, onneks, tegelt ikka pigem kahjuks, on korval suur Hiina, kes suudab asjad pisut enam vastupidavaks teha ja siia maha myya. Sattusime kohalikku uuude marketisse, kus yksikute toredate India majapidamistarvete korval on riiulite viisi myygil odavat Hiina kaupa. Kuidagi kurb hakkas, et nad ei suuda orgunnida omamaist toodangut. Yks praeguseid valimiseelseid lubadusigi on investeerida Indiasse endasse, st teha tootmist ja know-howd paremaks.

Laheb toredasti, tana kaisime linnas beebiga. Vankriga on pea voimatu tanavatel soita, lihtsalt jubedad augud, veidarad korgendikud, igal pool siiberdavad inimesed ja tohutu liiklus. Konniteed on olemas, nende keskel aga kasvavad puud, on veetud veidraid traate, kust iial ei tea, kas elekter on sees voi ei, prygihunnikud, pargitud motikad voi lihtsalt lebotavad vaikesed vuntsid (on yhed teatud tyypi mehed, kurvad, pisikesed ja veidrate pykstega, kes mulle kohe yldse ei meeldi, mulle tundub, et nad voivad mind napistada). Kuidagi ukerdasime jaatisebaari. Ilusat lillelist daamikleiti kandev proua tostis kitsast trepist karu ylesse, mees beebitarvete kottidega jargi ronimas. Samamoodi alla tagasi. Jaatisebaaris saime pisikese topsikutaie sulanud imalmagusat jaatist 2.50 euri/ports yliheade varskete puuviljadega. Siis kaisme Kunstikoolis, kus oli pisut holpsam liikuda ning seejarel autoriksaga galeriise, kus lihtsalt ootasime mitu tundi meest, keda lopuks ei tulndki. Onneks oli seal monus roduaiake ning Hiro sai rahulikult ringi ukerdada, muda, puulehti ja tundmatu tussukujulise taime seemneid narida. Pesime beebi puhtaks , edevamad riided selga ja mu lemmikkohta UB-citysse galeriisse. Korghoonete kompleks keset linna. Kontorid, Luivuittonid, Armanid-karvanid jm moodsa poodlemiskoht. Autod soidavad maja ette, Miki-Hiire kingadega tentsikud pargivad auto parklasse, prouad-harrad ronivad korghooonesse omi asju ajama. Sipsasin monest butiigist labi. Kalllihinnalised Hispaania portselankujukesed, pisikese auto hinda maksvad sarid ja kleidid (sa jeebus kyll, kui ilusad! muidugi!) JA kodukujunduspoed : kyynlakesed, taldrikud, potsikud-totsikud, kaekotikesed, vaike lastenurgake 30euri maksva puuvillase sargikesega(suht tavaline eurohind, Seppalastki voib nii kallilt osta) ja pokaalid-klaasid. Tostsin mina potsikuid ja potikesi, vaatasin kyynalde ja satendavate seelikute hindu ja siis naen, riiulil on klaasikene, tapselt samasugune nagu meil mones supermarketis. Lilla ja lihtne. Vaatan ja motlen, ahhaa, kogu selle kuhja kaunite Aasia asjade vahele, mis indialaste jaoks on kindlasti krobeda hinnaga, kui kruusi hind on 15-20 euri on midagi odavamat riiulile susatud. Voi issajestake! Hea, et pea oli paks ja kiiresti hinda eurodeks ei osanud arvutada. Vaatasin hinda klaasi all teise, takka veel kolmandagi korra. Kena, lihtne veeklaas, mis meil maksab kaubanduskeskuse riiulil keskmiselt 5euri, maksis Indias luksuspoes 50 euri. Pole Soomeski, kallil Pohjamaal, vabrikudisaini klaase nii kalli hinnaga kohanud. Onneks on sealsamas vaga monus kohvikute-restoranide ala, kuhu ohkidea istuma laksin. Itaalia pitsad, prantsuse pirukad, subway voikud, India snaksid. Tass kohvi, mis maitses euroopalikult ja tore atmosfaar, jahe. Istud toolil, ymbrus on puhas ja vaatad kuidas mikrokiipide disainerid ja ylemaailmse firma audiitorid toolt koju lipsavad ja ei viitsi monusate kohvikute poole yldse vaadatagi, sest nemad peavad selles kohas iga paev oma lounat jarama. Aa, Bangalores mahub ka kesklinna pilvelohkujaid juurde. UB-city korvale kerkib yks, kus korterihinnad on krorides ja korteri igakuised hoolduskulud lakhides (1lakh=100 000 rupsi, kror on pisut veel segane yhik: kas miljon voi 10 miljonit)

India ehitab, iga hommik kl 6 on aratus sest vastaskrundil ehitatakse luksuskortereid. Kaks aastat tagasi oli vaid meie kortermaja valmimisjargus, nyyd on pold suurte kortermajadega kaetud, kymmekond tk kokku. Ehituskvaliteet on aga taielik jama, siseviimistlus paneb oigama. Inimesed kulutavad moobli peale tohutu raha ning lasevad puuseppadel kapid seinale kinnitada ning siis tuleb mingi jorss ning pintseldab valge varviga suvaliselt tumedad puidust kapiservad yle. Vannitoa plaadid on lipp-lapi peal tehnikas, iga plaat ise suunda ja igaks juhuks vuugitaitega kokku moksitud. Ostsin juba plaadipoest vuugitaidet, et suuremad augud yle vuukida, Kesklassi luksusapartmendi hoovil olev bassein on kena ja korralik aga selle korval olev aurusaun ning riietusruumid lihtsalt koristamata ehitusprahist. Keset tolmu ja plastikujuppe, loksuvate kahhelplaatide vahel on mullivann vett tais ning aurusauna digipult igaks juhuks valge krohviga yle voobatud ning muidugi ei toota. Basseini korval on jousaal. Paarisaja elanikuga maja tarbeks on ihuharimiseks ostetud teleturust lihtsad trenazoorid, mis sobiks paremini koju kasutamiseks. Spinnerid ja stepperid enam vahem tootavad, jooksulint on juba katki, kangid ja hantlid onneks niipea ei purune. Ujuda oskavad moned yksikud mehed. Basseini korval tukub kyll paevasel ajal turvamees aga vett tais mullivannid aurusaunas ning basseini juures ringijooksvad lapsed pole just hea kombinatsioon (aga voib-olla olen ma liiga eurooplaseks muutunud ning tegelt pole ujumisoskuseta indialastele mingit erilist ohtu). Aga jube monus on hommikul argata ja minna kylma vette ligunema. Olen ainus naine vees, viisakalt kahe paari ujumispykstega ja pika sargiga. Varasematel Indias kaikudel votsime ette vasitava soidu, et jouda linnast valja ning kuskile kylakesse jarve krokodillide vahele ujuma minna. Ning ikka pistsid muidu inimtyhjast kohast akki mingid vuntsidega tyybid jarvekaldal puhmaste vahelt pea valja ning kukkusid kiljuma naisterahvast vees sulistamas nahes. Bangalore on kyll jarvede linn aga nendesse ujuma minna pole vaga monus, enamus on ypris reostunud ning lisaks tundub mulle, et valitsuse kasul piserdatakse siiski mingit karmi myrki madalalt lendavalt lennukilt jarvedele (kus selle habi ots, kui malaaria, tengue voi moni muu satikatega leviv haigus peaks Aasia teiseks suurimas ja internatsionaalses it-linnas levima).