Laheb toredasti, tana kaisime linnas beebiga. Vankriga on pea voimatu tanavatel soita, lihtsalt jubedad augud, veidarad korgendikud, igal pool siiberdavad inimesed ja tohutu liiklus. Konniteed on olemas, nende keskel aga kasvavad puud, on veetud veidraid traate, kust iial ei tea, kas elekter on sees voi ei, prygihunnikud, pargitud motikad voi lihtsalt lebotavad vaikesed vuntsid (on yhed teatud tyypi mehed, kurvad, pisikesed ja veidrate pykstega, kes mulle kohe yldse ei meeldi, mulle tundub, et nad voivad mind napistada). Kuidagi ukerdasime jaatisebaari. Ilusat lillelist daamikleiti kandev proua tostis kitsast trepist karu ylesse, mees beebitarvete kottidega jargi ronimas. Samamoodi alla tagasi. Jaatisebaaris saime pisikese topsikutaie sulanud imalmagusat jaatist 2.50 euri/ports yliheade varskete puuviljadega. Siis kaisme Kunstikoolis, kus oli pisut holpsam liikuda ning seejarel autoriksaga galeriise, kus lihtsalt ootasime mitu tundi meest, keda lopuks ei tulndki. Onneks oli seal monus roduaiake ning Hiro sai rahulikult ringi ukerdada, muda, puulehti ja tundmatu tussukujulise taime seemneid narida. Pesime beebi puhtaks , edevamad riided selga ja mu lemmikkohta UB-citysse galeriisse. Korghoonete kompleks keset linna. Kontorid, Luivuittonid, Armanid-karvanid jm moodsa poodlemiskoht. Autod soidavad maja ette, Miki-Hiire kingadega tentsikud pargivad auto parklasse, prouad-harrad ronivad korghooonesse omi asju ajama. Sipsasin monest butiigist labi. Kalllihinnalised Hispaania portselankujukesed, pisikese auto hinda maksvad sarid ja kleidid (sa jeebus kyll, kui ilusad! muidugi!) JA kodukujunduspoed : kyynlakesed, taldrikud, potsikud-totsikud, kaekotikesed, vaike lastenurgake 30euri maksva puuvillase sargikesega(suht tavaline eurohind, Seppalastki voib nii kallilt osta) ja pokaalid-klaasid. Tostsin mina potsikuid ja potikesi, vaatasin kyynalde ja satendavate seelikute hindu ja siis naen, riiulil on klaasikene, tapselt samasugune nagu meil mones supermarketis. Lilla ja lihtne. Vaatan ja motlen, ahhaa, kogu selle kuhja kaunite Aasia asjade vahele, mis indialaste jaoks on kindlasti krobeda hinnaga, kui kruusi hind on 15-20 euri on midagi odavamat riiulile susatud. Voi issajestake! Hea, et pea oli paks ja kiiresti hinda eurodeks ei osanud arvutada. Vaatasin hinda klaasi all teise, takka veel kolmandagi korra. Kena, lihtne veeklaas, mis meil maksab kaubanduskeskuse riiulil keskmiselt 5euri, maksis Indias luksuspoes 50 euri. Pole Soomeski, kallil Pohjamaal, vabrikudisaini klaase nii kalli hinnaga kohanud. Onneks on sealsamas vaga monus kohvikute-restoranide ala, kuhu ohkidea istuma laksin. Itaalia pitsad, prantsuse pirukad, subway voikud, India snaksid. Tass kohvi, mis maitses euroopalikult ja tore atmosfaar, jahe. Istud toolil, ymbrus on puhas ja vaatad kuidas mikrokiipide disainerid ja ylemaailmse firma audiitorid toolt koju lipsavad ja ei viitsi monusate kohvikute poole yldse vaadatagi, sest nemad peavad selles kohas iga paev oma lounat jarama. Aa, Bangalores mahub ka kesklinna pilvelohkujaid juurde. UB-city korvale kerkib yks, kus korterihinnad on krorides ja korteri igakuised hoolduskulud lakhides (1lakh=100 000 rupsi, kror on pisut veel segane yhik: kas miljon voi 10 miljonit)