Ma siin imestan mangu- ja vabaajavaljakuid, mida usinalt lastele ehitatakse. Meil omal ajal olid ka rauast asjad, mis on mones kohas siiamaani vastu pidanud. Indias on rauast asjad lihtsalt suvalise plastikust yhendusega kokku pandud ning laste manguvaljakule viidud. Koik ronimispuud, kiiged jm kraam laguneb. Betoonist toolid on kolmest erinevast jupist tehtud ning vajuvad laiali siis kui kolm paksemat kodanikku korraga toolile peaks istuma. Kuidas nad ei tule selle peale, et teeks mone betoonist tooli naiteks eriti lihtsa disainiga ja yhest tykist? Aga nojah, onneks, tegelt ikka pigem kahjuks, on korval suur Hiina, kes suudab asjad pisut enam vastupidavaks teha ja siia maha myya. Sattusime kohalikku uuude marketisse, kus yksikute toredate India majapidamistarvete korval on riiulite viisi myygil odavat Hiina kaupa. Kuidagi kurb hakkas, et nad ei suuda orgunnida omamaist toodangut. Yks praeguseid valimiseelseid lubadusigi on investeerida Indiasse endasse, st teha tootmist ja know-howd paremaks.