Aega nappis aga hüppasime sealt Udeyga läbi.
Ai Weiwei on vinge mees, pole midagi öelda.
Vöimas väljendusrikas pildikeel väga lihtsate vahenditega.
Mu lemmiktöö kahe kausitäie päris jöepärlite(naine, noh) körval
olid suured fotod, kus kunstnik laseb käest pudineda miljon aastat vana Hiina vaasi.
Tore oli ka istuda Qingi dünastia ajastu toolidel.
Huvitav, miks muldvanad toolid on palju mugavamad istumiseks, kui tänapäeval?
Lisaks on need veel hiinlastele tehtud toolid, kes on palju pisemad, kui lopsakate vormidega pöhjamaa piiga ja pikka kasvu india skulptor.
Peaaegu uppusime neisse.
Aga, kui nüüd hoolega mötelda, siis oli vanas Hiinas pisikesele imperaatorile ümber ihu mähitud tohutu kuhi igasugu riideid, kulda ja karda, et ta ikka suurem ja võimsam paistaks ja ega seda tooli sealt alt vist paista ei olnudki.
Mh, veel oli tore installatsioon: muldvana palk, mille otsast uuristatud auk oli Hiina riigi kujuline.
Aasia kunst, vöib olla kogu maailma oma paistab liikuvat eriti lihtsate vormide poole.
Ai Weiwei lihtne puuriit, kus puuhalud on vaheldumisi vanade uksenikerdustega tundus peaaegu maagilise vahendina vöi ajamasinana-ja ei mingeid keerulisi konstruktsioone.
Huvitav, kas ajamasina tunne tekiks ka sel pölvkonnal, kes pole iial puuriita näinud?
Siit saab lugeda pisut:
http://artobserved.com/go-see-tokyo-ai-weiwei-according-to-what-at-mori-art-museum-through-nov-8-2009/
Mori Art Muuseum.
Selline vaade on Mori tornist Tokyole. Väga romantiline.
www.mori.art.museum
No comments:
Post a Comment