Minek

Ärge pange tähele, et mul ööde asemel on ööd, laenasin tuttavalt saarlaselt läpakat.

Buss.
Tartu-Tallinn.
Sadam.
Helsinki.
Sai end Eesti küljest lahti rebitud.
Kroonilise armujana on mul hästi arenenud sms-mälu, nii et kõik oma soovid palun mulle saata smsina. Näiteks Kati, kes tahab saada rohelist õunakujulist pärfüümi.

Helsinki.
Ööbin söbrantsi pool. Ta ise on muidugi hetkel kodus töötuks käimas ja mina olen samas majas koos pisikese eesti ehitajate brigaadiga.
Looduses on asjalood nii, et kui üks emane silmapiirile ilmub, siis ajavad isaslinnud suled eriti puhevile ja vöib-olla toimub väike turniir.
Önneks on füüsilist tööd rabavad ehitusmehed väsinud ja kuuldes söna "galerii" vallandab see nende ajus reaktsiooni, mida vöiks vörrelda eriti kange unerohuga.


Hommikul söidutab pealik mind Vantaa lennujaama.
Pariis,
Charles de Gaulle.
Kirjud puud ja pöösad.
Lennujaam on uhke, soe ja korralik
Prantsusmaal käies peab istuma kohvikus ja jooma ühe kohvi ja sööma peakaanipiruka
(tglt, pekaanipiruka, vigu parandades tundus aga peakaanipirukas ka toreda sönana, nii et jäi alles).

Tömmu preili leti taga saab vaevu inglise keelest aru
+
on ta esimest päeva tööl ja lihtsalt jöllitab mu valget parukat.
Kohvi maitseb sama kehvalt nagu ühes Ülikooli körval asuvas kohvikus,
nime ei nimeta,
aga ühel päeval ütles tolle kohviku omanik,
et tema siia tudengeid sisse ei lase.
Pirukas on hea.
Jooksen lennukile minekut enne vetsust läbi, et
a) mitte ukerdada kitsas lennukipeldikus
b) vaadata, milline näeb välja kohalik lennujaama wc-kultuur, olen ju minemas maailma puhtaimate wcde maale.(Ps, Hollandi wc-d on j-ä-l-e-d-a-d)

Uksel jooksen kokku kahe pisikese leopardimustrisse riietatud jaapanlannaga, kes on tulnud Euroopa shopingutuurilt.
Lennukis on mul aknakoht ja samad pisikesed tähnilised istuvad mu körvale.
Pistan niiske salvräti ninale, vaatan läbi une "Seraphine" filmi, lükkan jalad seinale-arvaku lennukitäis jaapanlasi jalgadest mida tahavad, aga ma ei kavatse trombi saada. Möned viisakad kombed on tervist kahjustavad-eriti pikal lennureisil. Önneks on pime. Siberit ei näe seekord.
Eelmisel lennul üle pisikeste ugri-sugulaste lennates oli väga selge öö ja ühel hetkel jäin jöllitama roosakalt helendavaid pilvi. Vaatasin alla ja nägin TOHUTUID naftapuurtorne, leegilondid otsas lennukitiibu limpsamas.
See on kindlasti üks filmijuppidest, mis enne surma taas esitusele tuleb.
Tsiuh ja kohal, suutsin isegi magada.